Multikultuurilisuse ja keele omandamise valdkonna teemade täiendkoolitusele 2008-2009

Multikultuurilisus (70 tundi)  

• Kultuuri mõiste ja selle rakendused (8 t);
• Kultuuri õppimine (10 t);
• Kultuuri mõju suhtluskäitumisele (8 t);
• Kultuuridevaheline suhtlus ja selle takistused (12 t);
• Kultuuritundlikkus ja -sallivus (8 t);
• Multikultuursus ja konfliktid (8 t);
• Kultuuridevaheliste lõhede ületamine (8 t);
• Mitmekultuurilisus Eesti ühiskonnas (8 t).

Keele omandamine (50 tundi) 

• Keeleoskus ja keel (8 t);
  
• Euroopa keeleõppe raamdokument. Euroopa Nõukogu keelepoliitika, mitmekeelsus, keeleoskus, keeleoskustasemed, keeleõpe, keeleoskuse hindamine (16 t);
  
• Keelemapp. Oma keeleoskuse hindamine, keeleõppekogemuste kirjeldamine, õppima õppimine, kultuurikogemuste kirjeldamine, keeleõppe eesmärkide seadmine ja täitmise hindamine (10 t);
  
• Keele omandamine keelekeskkonnas (5 t);
  
• Õppijate tüübid ja õpistiilid (3 t);
  
• Mitme keele kasutamine (8 t).
  

Oleme tänulikud meie koolitustel osalejatele, kes tegid ka usinasti kodutöid. Siinkohal vaata lõigukesi neist:

  „Meenub Kristjan Port´i kirjutis pealkirjaga „Paradiis ja põrgu“, milles naljatamisi, aga faktidele toetuvalt iseloomustatakse rahvuste erinevusi. Rahvusvaheline paradiis on imeline koht, kus tehnoloogia eest vastutavad sakslased, süüa valmistavad prantslased, nalja teevad inglased, armastajad saabuvad Itaaliast ning riigitüüri hoiavad kindlakäeliselt rootslased. Miks nii? Vastusedki toodud:Rootsi oli viimati põgusalt sõjas 1814. aasta suvel Norraga;suur hulk autoasjanduse raamatuid peab selle liikuri loojaks sakslasi (G. Daimler või K. Benz) ja Saksamaal valminud „Mercedes“ on kvaliteedi sümbol tänaseni;prantslaste vaieldamatuks eelistuseks olid, on ja jäävad söök ning kunstid –ainult nemad suutsid toidupuudusest tuleneva konnasöömise muuta rahvusköögi sümboliks;Jacques Chirac olevat V. Putinile ja G. Schröderile avaldanud arvamust, et inglasi ei saa usaldada kuna on võimatu usaldada inimesi kes valmistavad nii halba toitu;solvangust kuulnud inglaste vaoshoitud huumor tõdes, et viimase saja aasta jooksul on inglase pidanud prantslasi kaks korda sakslaste käest vabastama, praegusaja oksjonitel müüdavad prantsuse relvad on väga heas korras – ainsad täkked neil on tekkinud mahaviskamisest ja üleüldse on prantslastel olnud vaid üks võidukas väejuht – Jean D´Arc, kes osutus naiseks ja kelle nad ise maha lõid.Kokkuvõttes polegi rahvusvaheline paradiis väga hull koht, eriti kui kõik jäävad oma liistude juurde.  Kehvem on olukord põrgus, kus riigitüüril on itaallased. Sealse elu teevad kibedaks inglise kokad, rootsi armastajad ja prantslaste hooldatud tehnoloogiaga edastatavad saksa naljad.Mis see on? Kas pila? Kindlasti, aga kui paljuütlev.“                                                        

                             *

„Kui ma teen rühmatööd koos inimestega, kellel on minust erinev kultuuritaust, siis tulevad erinevused veelgi paremini esile juba alustades ülesande lahti rääkimisest ja lõpetades töö vormistamisega. Selleks, et tulla toime multikultuurses keskonnas, peab olema lisaks teadmistele kindlasti väga palju empaatiat nii nagu üldse elus. Kui me võtame veel sinna juurde religiooni, mis on samuti üks kultuuri osa, siis võrreldes rooma-katoliku ja kreeka-katoliku kirikut luteri kirikuga, märkame samuti suuri erinevusi, ometi aktsepteerivad need kolm üksteist. Kahe esimese juurde kuuluvad suured protsessioonid, pühakud, nendega seotud pühad täies hiilguses. Luteri kirikus enamus pühi on palju tagasihoidlikumad ja mitte nii säravad (v.a. Jõulud ja Ülestõusmispühad). Meie rahvakalendri tähtpäevadki on palju tagasihoidlikumalt tähistatavad kui meist lõunapoole jäävatel rahvastel.“

                            *

„Olen kindel, et erinevatest kultuuriruumidest inimeste hea läbi saamise aluseks on tarvis luua siiras inimestevaheline kontakt ning õppida tundma igapäevaviisakust, riietumis-, söömis-,  haridustavasid jne meile võõra kultuuri puhul. Valmisolek aktsepteerida erinevusi tagab.“                                                                                

                         *

„Mulle endale meeldib arutleda selle üle, kuidas erinevad rahvused üksteist aegade jooksul rikastanud on.  Ja leida esmalt see, mis teises inimeses ja tema taustas  (kultuuris) head ja huvitavat on.  See sisemine huvi on mind just viimaste aastate jooksul viinud otseste kontaktideni erinevate rahvaste esindajatega. Igaühelt neilt olen saanud juurde väikese hea "pisiku". Ameeriklastelt "elu kui fun´i pisiku". Prantslastelt pühendunud "söögitegemise pisiku". Venelastelt "elu nautimise pisiku"  ja ukrainlastelt "pere kokkuhoidmise pisiku". Need erinevad kogemused on mind suuresti mõjutanud. Hoopis uus ja tõsisem kogemus kestab aga minu igapäevases töös. Nimelt üks minu õpilane on armeenia, teine itaalia päritolu. Mõlema õpilase kohanemine koolieluga on olnud siiani üsna keeruline. Keerukus ei ole seisnenud pelgalt rahvuslikul pinnal. Kohanemist mõjutavad ka lapse ja pere isiklikud  eripärad. Teiselt poolt ka vastuvõtva kultuuri valmisolek. Minu õpilastel ja vanematel oli see valmisolek üsna väike. Üksteist eristati päris kaua. Pikal kohanemiseperiodil kaasasin klassijuhatajana pere kohanemisprotsessi ka sotsiaalpedagoogi ja  psühholoogi. Keelekümblustunnid, suhtlemisringid, perevestlused, klassivestlused........- järjekindel mitme kultuuri omavaheline suhtlemine. Aasta jooksul on lapsed muutunud rahulikumaks ja koostöisemaks. Siiski on pikk tee veel nende laste pärast ja neil endilgi käia. Minu kogemus räägib, et igasugused olukorrad on lahendatavad, kui ei eristata meid ja neid, vaid arvestatakse nii meie kui nendega.”Raamatukogu üks ülesanne on hoida, säilitada ja teha kättesaadavaks erinevad trükised, raamatud, käsikirjad, uurimused jne., pakkuda elanikkonnale kultuurilist mitmekesisust kirjavara näol. Olenemata sellest mis rahvusest on raamatukogu külastaja. Multikultuursus raamatukogus avaldub eelkõige erinevates keeltes teavikute komplekteerimises. Peab ju raamatukogu suutma pakkuda Eestist laia maailmaga tutvust tegema minevatele inimestele kirjandust iga võimaliku maailmanurga kohta. Samuti võib ju meie raamatukokku igal ajal sisse astuda iga  maailmakodanik, sooviga kasutada internetti, saada infot meie vaatamisväärsuste kohta, heita pilk ajalehtedele või   lihtsalt lugemisvajadusega.      

                       *

„On esmaspäeva hommik. Jõuan oma töökohta, Tartu Rahvaülikooli. Sisenemisel võtab mind vastu mõnus soojus ja kohvilõhn.Maja on vaikne. Sekretär registreerib uusi kursuslasi. Koolitusjuht annab viimast lihvi homme algavale kursusele.Tervitame, edastame üksteisele vajaliku info ja asume vaikselt tööle. Teeme seda põhjamaade rahvale omase vaoshoitusega. Eestlane on kinnine inimene. Möödunud nädalavahetusest ei räägita eriti pikalt. Ka emotsioonidega ei pingutata üle. Valitseb rahulik töömeeleolu ja miski ei reeda, et juba mõne tunni pärast valitseb siin tõeline „kultuuripaabel“.Kell on 15.00. Saabuvad esimesed kaks õpilast inglise keele individuaaltundi.  Muutun murelikuks. Kus on õpetaja?  Tavaliselt tuleb ta viimasel minutil või veidi hiljem. Eestlane ootab kannatlikult. Tund peab algama. Vaatan ärevalt aknast välja ja sealt ta tulebki. Tuleb jooksujalu, süües hamburgerit. Suure Ameerika kiire elutempo on ka väiksesse-vaiksesse Eestisse kaasa tulnud. Ta tormab hobusesaba lehvides sisse (muide tegemist on noormehega),viskab paar kiiret lauset tervituseks, haarab õppevahendid ja tund võib alata. Minu hinges on taas rahu. Ta on suurepärane õpetaja!  Kui ainult sellest hilinemisest lahti saaks…Kell on 15.30. Saabub järgmine inglise keele õpetaja, sedapuhku eestlane. Saabub pool tundi varem, seab peegli ees soengut, paneb valmis õppematerjalid, joob tassi kohvi. Igast tema liigutusest õhkub põhjamaist kargust ja rahu. Märkamatult on ta tundi läinud.Kell on 17.00. päevasest vaikusest ei ole jälgegi. Saabuvad portugali ja hollandi keele õpetaja, kes rahvuselt on belglane. Mõlemad on väga sõbralikud ja viisakad noored mehed. Samuti on nad väga head suhtlejad ja vestlusteemasid on nagu varnast võtta. Ka oma töösse suhtuvad nad tõsiselt. Kuid midagi on ka erinevat. Belglane vaatab mitu korda kella, et tundi mitte hilineda ja siis ta juba tõttabki. Portugallasel ei näi kuhugi kiiret olevat. Neil ju 15 minutiline hilinemine täiest aktsepteeritav. Vihjan, et ehk peaks minema hakkama ja lisan „When in Rome, do as Romans do.““  

Suur tänu autoritele!

Koolitus viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010"raames.